Eelarve

The post Perereis Taani (Billundisse) Legolandi appeared first on Pisila.

The post Paljajalujalatsid vs. tavalised jalanõud. Müüdid ja tegelikkus. appeared first on Pisila.

Kuidas mõõta jalga ja valida õige paljajalujalats?

Selleks, et valida endale või lapsele sobivas suuruses paljajalujalats, on vaja mõõta jalg ära. Kindlasti tuleb mõõta mõlemad jalad, sest tihti on üks jalg veidi pikem/lühem või laiem/kitsam. Oluline on, et jalanõu valitakse suurema jala järgi.
Kui mõõtude erinevus on väga suur, siis tuleb valikut tehes arvestada, et millise variandiga olete valmis arvestama. Kas ülisuur varu väiksemal jalal ja sobilik varu suuremal või siis minimaalsem varu suuremal jalal ja sobilik varu väiksemal jalal.

Jala mõõtmine.

Võta valge paber ja pliiats. Aseta jalg paberile selliselt, et kogu raskus oleks mõõdetaval jalal. Vali võimalikult peenike pliiats ning joonista jalga paberile hoides pliiatsit täielikult otse. Võib juhtuda, et laps ei soovi nii kaua paigal püsida, siis võite joonista ka ainult kanna, pikima varba ja laiuselt kõige laiemad kohad.

Teine variant on kasutada valget paberit ja panna paber maha vastu seina/seinaliistu ning jalg paberile kand seina vastas. Ning joonistada siis jalakuju paberile.

Kolmas variant on kasutada karbi kaant. Aseta jalg kannaga vastu äärt ning joonista piirjooned.

Mõõdu märkimine.

Kui jalg on joonistatud, siis tuleb mõõta pikkus kõige pikemast varbast kannani. Paljudel inimestel ei ole suur varvas pikim, seega jälgida kindlalt, et pikimast kohast mõõdetakse ja täiesti otse! Ja siis mõõta laius kõige laiemast kohast otse sirgjooneliselt.

Kui suurt varu jalanõusse jätta?

Soovitatav varu sõltub jalanõust. Üldine soovitatav varu näiteks tavaliste saabaste, tossude pikkusest on 12mm ja laiusest 2-5mm.

*Algaja kõndija puhul on soovitatav varu pikkuselt kuni 1cm. *Sandaali maksimaalne varu pikkuses võiks olla 12mm ja laiuselt paar mm. *Kummikute soovitatav varu pikkusest on kuni 1cm ja laiuselt kuni 4mm. *Talvesaabaste soovitatav varu pikkusest on umbes 15mm ja laiusest umbes 6mm.

Kuidas hinnata kas jalg on kõrge või madal?

Mõned nipid kuidas märgata kas tegu on kõrgema või madalama jalaga.
Madala jala puhul: *Jalanõude krõpsud on maksimaalselt kinni tõmmatud, aga oleks veel vaja; *Jalanõu kangas võib jääda kortsu, sest üleliigset ruumi on liiga palju; *Jalatsid loksuvad jalas, sest ruumi on liiga palju;
Kõrge jala puhul:  *Jalatsid jätavad jalaseljale rante, sest suruvad kuna pole kõrgusest ruumi; *Jalanõu krõpsud jäävad liiga lühikeseks ;

Jala kõrgust ei saagi tegelikult päris täpselt mõõta, samas on üks variant kuidas umbkaudset mõõtmise teelt kõrgust määrata. Selleks on vaja pehmet mõõdulinti. Panna mõõdulint üle jalaselja mõlemalt poolt vastu põrandat. Vaata mitu sentimeetrit saad ning jaga see mõõt jala pikkuse sentimeetritega.

Tulemuse lugemine:
Madal jalg on mõõduga kuni 0,7cm. Keskmise kõrgusega jalg 0,71-0,81cm ja kõrge jalg tulemusega rohkem kui 0,82cm.
Tegemist ei pruugi olla 100% tõese tulemusega, aga üldiselt saab sellest mõõdust lähtudes teha õige valiku.

Kui Teil on küsimusi, siis kirjutage julgelt meile Pisilasse!
Meie paljajalujalatsite valiku leiate SIIT!

The post Kuidas mõõta jalga ja valida õiges suuruses paljajalujalats? appeared first on Pisila.

Otsmikusagara arengu mõju lapse käitumisele.

Lapsevanemaks olemine on suur töö, aga ma olen tänulik, et olen lapsevanemaks saanud ja avastanud Montessori last austava lähenemise ning soovinud muuta oma mõtlemist/suhtumist. Tänu sellele kombole olen ma õppinud nägema lapsi hoopis teisiti ja suutnud muuta vanasid, last ja inimest terviklikult kahjustavaid mustreid.

Varasemalt kirjutasin sellest, et LAPS=INIMENE. Soovi korral saab lugeda SIIT.

The post Otsmikusagara arengu mõju lapse käitumisele appeared first on Pisila.

LAPS ON KA INIMENE!

Tahan rääkida lapsevanemana täna ühest väga olulisest asjast, mille mina vabastasin/leidsin üles enda jaoks, läbi Montessori teekonna. Samas on oluline märkida, et tegelikult ei ole vahet kuidas me seda kutsume või mis pedagoogika seda rohkem esile tõstab. Oluline on see, et see on tegelikult meis kõigis olemas, lihtsalt meie minevikumustrid on kõik selle vaigistanud, lämmatanud, katki teinud.

INIMLIK SUHTUMINE– meis kõigis on see tegelikult olemas, aga tihti on see hoopis tagaplaanil ja eriti tagaplaanil kipub see olema olukordades, mis puudutab lapsi.

Oled Sa märganud, et kui laps kukub ja hakkab nutma, siis kipume kohe ütlema “ei ole hullu”? Oled Sa märganud, et kui laps teeb midagi, mis pole ehk lubatud, siis kostitame teda hinnanguga “paha laps”? Oled Sa märganud, et kui laps soovib midagi koos nutuga, siis tuleb automaatselt “ära jonni”? Oled Sa märganud, et kui laps ei taha õues midagi jagada, siis läheb lendu lause “sa oled nii kade”? Oled Sa märganud, et kui laps vaatab kusagil midagi ja me palume tulla ning ta ei tule, siis me hakkame teda jõuga kaasa sikutama? Oled Sa märganud, et kui laps lõhub midagi “teadlikult” või lööb Sind, siis Sa hakkad tema peale karjuma, halvimal juhul isegi füüsiliselt karistama?

Need on ainult mõned näited igapäeva elu olukordades, kus me võime lapsesse suhtuda INIMLIKULT või EBAINIMLIKULT. Mina ise olen kasvanud “piits ja präänik” kasvatusega ja olin kindel, et mitte kunagi ise seda oma lapse peal kasutada ei tahaks. Samas polnud mul muid kogemusi, ega ka teadmisi ning oma lapse sündides olin ma kindel, et kui laps sünnib, siis hakkab olema nii, et kui sõna ei kuula, siis läheb nurka. Kui üldse ei kuula, saab pepulaksu. Ainult mõte sellest paneb südame valutama ja pisarad jooksma. Minu õnneks leidsin ma tee Montessori juurde. Sel hetkel tundsin, et olen päästetud. Mõistsin, et kõik see karistus, hinnangud ja muu selline on lihtsalt mulle õpetatud asjad, see ei ole mina ja see ei ole inimlik. Ma teadsin, et laps on ka inimene, aga nüüd hakkasin temaga päriselt vastavalt ka suhtlema ja temasse suhtuma.

Me kõik ju nõustume sellega, et LAPS = INIMENE?! Miks me siis väga tihti suhtume lapsesse nagu lapsesse, aga mitte nagu inimesse? Kas laps on süüdi selles, et ta on väike? See, et ta on väike, ei tähenda, et ta ei oleks inimene. Ta on samasugune inimene nagu täiskasvanu ja täpselt samasuguse austusega tulebki temasse suhtuda. See, et laps on väike, ei tähenda, et tema mure oleks väiksem. Et tema nutt oleks vähem olulisem või tühine. Et tema soov oleks mõttetu, tema emotsioon lubamatu või defineeriks kuidagi seda, kes ta inimesena on. Miks me siis ei võiks suhtuda temasse samasuguselt nagu me suhtume teise täiskasvanusse?

Näiteks kui Sina pingsalt vaataks kusagil midagi huvitavat ja teine täiskasvanu kutsub Sind ning Sa ei lähe. Kas siis teine täiskasvanu tuleb Sind jõuga kaasa tirima? Ilmselgelt teine täiskasvanu arvestab sellega, et Sa midagi vaatad ja see on Sinu jaoks ehk oluline. Lähed tavaliselt siis, kui oled ära vaadanud.
Sama on ju ka lapsega. Kui ta vaatab midagi ja ei tule, siis mitte sellepärast, et Sulle peavalu valmistada, vaid miski tõesti köidab teda. Inimlik on arvestada temaga nii nagu samas olukorras arvestataks Sinuga. Kui Sina palud lapsel oodata, sest vaatad midagi, siis laps küll peab ootama.

Kui Sina näiteks kukud ja hakkad nutma, kas teine täiskasvanu ütleks Sulle selle peale, et ära jonni või pole hullu? Kindlasti mitte. Esimese asjana küsib ta kindlasti, et kas Sa jäid terveks, aitab Su püsti ja on Su jaoks olemas, kui vajad. Ta ei hinda kuidagi Sinu tundeid või valu, seda ei peakski keegi kunagi tegema. Isegi lastega mitte!
Kui laps kukub meie silmis väga õrnalt, siis ikkagi ei ole meil mingit õigust hinnata tema valu või haiget saamise suurust. Kui tal on valus, siis oleme toeks nagu oleks tema ja ka teine täiskasvanu samas olukorras meile toeks, sest laps on ka inimene!

Kui Sina oled rannas ja seisad oma teki pealt eemal ja teine täiskasvanu sooviks Su teki peale minna ning Sa ütled ei. Kas siis teine täiskasvanu ütleks, et Sa oled kade? Kindlasti mitte. On elementaarne, et ilma küsimata ei võeta/kasutata teiste asju. See kehtib täiskasvanute maailmas ja kehtib ka laste maailmas!
Ükski laps ei ole kohustatud jagama oma mänguasju kui ta ei soovi ning keegi ei peaks teda sundima, ega kostitama kohe tiitlitega, mis on halvustavad. Täpselt nii nagu meie ei anna võõrale mängimiseks oma telefoni, ei pea laps andma midagi, mis on tema oma. Tema mänguasjad on tema jaoks olulised, sama olulised nagu meile meie asjad. See, et tema on väike, ei tähenda, et talle peaks vähem olulisem olema.

Neid olukordi on tegelikult väga palju, aga usun, et mõte on juba selge. Kõige olulisem ongi, et me võtaksime last kui inimest, mitte nagu last, sest ainult siis suhtume me temasse inimlikult ja võrdväärselt. Kui ta ütleb, et ta ei soovi midagi, siis see on sama oluline nagu Sinu “ei soovi”. Kui ta tahab nutta, siis tema nutt on sama oluline nagu Sinu nutt. Seda ei tule vaigistada. Kui ta keeb üle ning hakkab karjuma või väljendab muul viisil oma viha/pahameelt, siis see on sama oluline nagu Sinu pahameel. Ja kindel on see, et me ise keeme ka palju üle, see on täiesti normaalne! Aga kõige olulisem on see, et me tunnistaks seda. Kui me keemegi üle ja karjume, siis palumegi lapselt vabandust ja kinnitame, et tegelikult ei peaks ükski inimene teineteisega karjudes suhtlema. Nii mõistab ka laps, et rääkides saab asju palju mõnusama tundega lahendada.

Igatahes. Lapsed ei tee midagi meelega. Nad on siin maailmas avastusretkel. Enamik asju teevad nad teatud vanuses impulsiivselt, õpitult. Neil puudub selline sõnavara nagu meil, seega paljud plahvatavad väljendusviisid ongi tingitud sellest. Kas sellisel juhul tõesti on parim karjuda, karistada või pahakspanu väljendada? Või hoopis kinnitada lapsele, et Sa mõistad tema tundeid ja oled olemas?

Su laps armastab Sind ja Sina armastad teda. Ütle minevikumustritele head aega ja tervita uut suhtumist. Elutervet suhtumist. Me oleme väga võimsad ja tegelikult on meie sees peidus see tingimusteta armastus, see puhas mõistmine ja austus. Toeta ja mõista oma last nii nagu Sa soovid, et Sind toetataks ja mõistetaks. Nagu Sa tahaksid näha teda tulevikus toetamas Sind ennast, oma kaaslast, lapsi. Kas Sa soovid, et ta suhtleks Sinu, oma kaaslase või lastega karjuvalt, alandavalt, halvustavalt, ähvardavalt või hoopis hoopis armastavalt?

Meil on ainult üks võimalus ja sellest sõltub terve elu. Laps on ka inimene!

Pai ❤️.

Postituse autor: Deivi Osila

The post LAPS = INIMENE appeared first on Pisila.

Parim lutt beebile? Õige lutt vastsündinule? Tänapäeva kirjus maailmas on väga raske orienteeruda. Beebide luttide valik on meeletu ning tahes tahtmata tekib värskel lapsevanemal küsimus, et milline siis oleks parim lutt beebile? Kas on üldse olemas ühte ja õiget lutti vastsündinule? Kui jah, siis mille järgi see lutt ära tunda?
Alustame sellest, et räägime erinevatest materjalidest.

1) LATEKS JA LOODUSLIK KAUTŠUK

Sellisest materjalist lutid on hästi elastsed ning pehmed. Suhu pannes on lapsel mugav, sest puudub jäikus, aga tuleb arvestada  et neil on ka iseloomulik maitse. Võib juhtuda, et mõni laps on maitsete suhtes tundlikum, seega sellisest materjalist lutt ei pruugi neile meeldida.

Lateksist lutte tuleb ka tihedamini vahetada kuna lateks/kautšuk on erinevate mõjutajate (päike, vesi, kuumus) suhtes tundlik ning tema omadused muutuvad. Samas tihti oma pehmuse poolest sobivad vastsündinud beebile paremini ning ka lapsele kellel on hambad, sest oma pehmuse poolest on lateks/kautšuk  vastupidavam hammustustele.

2) SILIKOON

Läbipaistvast silikoonist lutt on hästi tugev ja vastupidav. Vastupidavus temperatuuride ja valguse suhtes on boonus, samas oma tugevuse tõttu on ta jäik ning mitte väga vastupidav hammustustele. Seega hammastega laste puhul on oluline pidevalt jälgida, et lutt ei oleks katki. Silikoonil puudub lõhn ja maitse. Silikoonist luti eluiga on üldjuhul pikem, samas tihti oma jäikuse poolest tekitab vastsündinud beebil okserefleksi. Seega tuleb proovida kumb materjal just Sinu beebile sobib.

Edasi räägime erinevatest LUTIOTSA KUJUDEST.

1) ORTODONTILINE LUTT (ANATOOMILINE LUTT)

Selline lutiots on suunaga kurgulakke ning on kõige parema kujuga lutiots, sest toetab kurgulage ning suud parimal viisil. Luti ülemine osa on kaldu, et kohanduda keele loomuliku asendiga ja tagada õige surve suulae külgedele. Tühi ruum keele jaoks jaotab õiget survet suulaele, aidates kaasa selle korrektsele arengule.

Võib juhtuda, et värskelt sündinud beebi ei soovi seda kuju, aga on oluline proovida. Ning tuleb arvestada, et kõik teise kujuga lutid soovitatakse hiljemalt aastaseks saamisel (tegelikult juba esimeste hammaste tulekuga) välja vahetada just sellise otsa vastu.

Hambaarstid soovitavad imemis- kui pudeliluti valikul eelistada nn anatoomilise kujuga ehk ortodontilist lutti. Nende luttide disainimisel on jälgitud ema rinnanibu kuju lapse toitmise ajal (imetamise hetkel ei ole rinnanibu ümmargune nagu tavaliselt, vaid lamedam).

Imemisliigutused on olulised nii alumise lõualuu kui ka lihaste arenguks ning imemise ajal lapse suu sisemised piirjooned varieeruvad. Anatoomilise luti disain arvestab beebi suu iseärasusi, aitab beebi suu- ja keeleliigutustel õigesti areneda ja rahuldab tema loomulikku imemisvajadust.
On olemas nii silikoonist kui ka lateksist ortodontilise otsaga lutte.

2) KIRSIKUJULINE ehk ÜMMARGUNE LUTT (cherry lutt)

Sellise kujuga lutt on tihti beebidel üks lemmikuid. Üks populaarseimaid sellise kujuga lutte on BIBS lutt. Paljud beebid eelistavad seda esimeseks lutiks, samas ei tasu unustada, et ümara otsaga lutt ei sarnane ema rinnanibust imemise kujuga, seetõttu neelab beebi rohkem õhku, ta põsed langevad sisse ja see viib suulae ebaõigesse positsiooni.
Kuna ümmarguse kujuga luti pikemaajaline kasutamine võib põhjustada hambakaare kuju muutusi, siis on oluline vahetada mingil hetkel sellise lutiotsaga lutt ikka ortodontilise luti vastu.
On olemas nii silikoonist kui ka lateksist ümmarguse otsaga lutte.

3) SÜMMEETRILINE LUTT (lapik lutt)

Sellise kujuga lutt on tihti beebide esimene valik ning alguses on see väga hea valik. Populaarseim sellise kujuga on MAM lutt ja Philips Avent lutt.

Kui laps imeb lamedat lutti ja surve on rohkem alalõuale, laiendab see lõualuud, mis on tähtis hilisema hammaste lõikumise jaoks. Suu sisemuses käib tugev lihastegevus. Laps peab pisut tugevamalt imema, ent see sarnaneb imemistugevusega ema rinnast.
Samas liiga kaua sellist lutti imedes võib tekkida oht, et lõualuu laieneb liialt ning tekib hammastele laiad vahed sisse. Seega jällegi on oluline mingil hetkel vahetada selline lutiots ortodontilise luti vastu.
On olemas nii silikoonist kui ka lateksist lapiku otsaga lutte.

Nagu näha, siis luti valik on üsna sisukas protsess. Lisaks materjalile ja kujule on oluline leida just oma lapsele sobiv suurus. Lutte on erinevates suurustes ning nende valikul tuleb lähtuda ka lapse kaalunumbrist.
1) Enneaegsetele lastele;
2) 0-3 kuud ;
3) 0-6 kuud ;
4) 3-36 kuud;
5) 3-18 kuud;
6) 6-18 kuud;
7) 18-36 kuud;

Kokkuvõtteks on esimese sobiva luti leidmine katsetamine. Ainult beebi teab täpselt, mis talle enim meeldib. Kindlasti ei tasuks lutti anda kergekäeliselt, sest see võib küll anda meile lapsevanemana kergemaid hetki, kuid hiljem sellest sõltuvusest vabanemine on suur ja raske protsess.
Samas ei tasu ära unustada, et luti kasuks otsustamine on iga vanema enda valik. Me kõik soovime oma lastele vaid parimat, ükskõik mis valiku kasuks otsustame. Loodame vaid, et postitus “Kuidas valida lutti” on Teile valikus abiks.

Meie erilised kirjadega lutid leiate SIIT!

Kui Teil on siiski segadus, et kuidas valida lutti, siis vastame Teile meeleldi. Selleks kirjutage julgelt meile PISILASSE.

The post Kuidas valida lutti?! appeared first on Pisila.